EMO põhikiri

Mittetulundusühingu
ERAMETSAÜHING EESTI METSAOMANIKUD (EMO)
PÕHIKIRI

I.ÜLDSÄTTED

1.Mittetulundusühingu (edaspidi ühingu) ametlik nimetus on:
ERAMETSAÜHING EESTI METSAOMANIKUD (EMO).
2. Ühingu tegevuspiirkond on Eesti Vabariik, , asukoht Valga linn Kungla 56c.
3. Ühingu liik on mittetulundusühing, mille põhitegevuseks ei ole metsamajanduse ja metsaga seonduva muu tegevuse kaudu tulu saamine.
4. Ühingu tulu kasutatakse üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei jaota tekkivat kasumit oma liikmete vahel.
5. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, tal on iseseisev bilanss ja sümboolika.
6. Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
7. Ühing on asutatud tähtajatult.
8. Ühing juhindub orna tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, ühingu tegevust reguleerivatest normatiivaktidest ja käesolevast põhikirjast.
 
II ÜHINGU TEGEVUSE EESMÄRGID

9. Ühingu tegevuse eesmärkideks on:
9.1. Sarnaste huvidega erametsaomanike koondamine ühingusse ja üleriigilisse metsaomanike struktuuri.
9.2. Metsaomanike organiseerimine koostööle metsade säästlikuks ja efektiivseks majandamiseks.
9.3. Metsaomanike vahelise ühistegevuse propageerimine ja arendamine. Ühingul on õigus menetleda liikmete ja erametsaomanike nimel kõike toetuste taotlemisega seonduvat.
9.4. Oma liikmeskonna abistamine metsaomandi valdamise ja haldamisega seotud probleemide lahendamisel.
9.5. Metsanduslike ürituste organiseerimine ja läbiviimine ning erametsanduslike piirkondlike projektide käivitamine ja läbiviimine.
9.6. Uue metsa rajamise ja noore metsa hooldamise vajalikkuse selgitamine ja nende tööde labiviimise kaasaaitamine.
9.7. Metsakõrvalkasutuse, jahimajanduse, jahiõiguse realiseerimise, loodushoiu ja turismi arendamine.
9.8. Metsaomandi valve ja kaitse rahvusvaheliselt tunnustatud naabrivalve põhimõtetel.
10. Eesmärgi saavutamiseks ühistu:
10. 1. Koordineerib liikmete koostööd metsamajanduse, metsakasvatuse, metsakaitse, metsa kõrvalkasutuse, metsa melioratsiooni ja metsateede ehituse ja hoolduse, jahimajanduse ja turismi ning rnetsasaaduste varumise, ümbertöötlemise ja turustamise alal.
10.2. Otsib võimalusi liikmeskonna erametsade kulude katteks toetuse saamiseks riigieelarvest ja teistelt fondidelt, taotleb ja saab toetusi liikmete nimel. Taotleb ja vahendab toetusi esindades erametsaomanikke, kes ei ole ühingu liikmed.
10.3. Arendab koostööd teiste metsaomanikega, ühiskondlike organisatsioonidega, kohalike omavalitsustega.
10.4. Esindab oma liikmeid riigivõimu ja valitsemisorganites, kohalikes omavalitsustes ning teistes organisatsioonides kooskõ1as käesoleva põhikirjaga.

III. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING VÄLJAASTUMISE KORD

11. Ühingu liikmeks võib olla metsaomanik, füüsiline ja juriidiline isik, kes omab
metsakinnistut ja tunnistab ühingu põhikirja. Ühingu liikmeks võetakse
kirjaliku avalduse põhjal juhatuse otsusega.
12. Ühingust saab välja astuda juhatusele esitatud kirjaliku avalduse põhjal.
13. Juhatuse otsusel arvatakse liige ühingust valja:
 -liikme avalduse põhjal
-kui ta rikub ühingu põhikirja
-kui ta on esitanud ühingule teadlikult ebaõigeid andmeid
-tema surma korral  
13.1. Liikme surma korral on tema pärijatel õigus astuda Ühingu liikmeks ilma sisseastumismaksu tasumata.
14. Liige loetakse väljaastunuks juhatuse otsuse tegemise päevast ja vastav otsus väljastatakse
10 päeva jooksul.
15. Ühingu juhatus peab oma liikmete registrit, kus kajastuvad kõik andmed liikme ja tema
kinnistu(te) kohta. Andmete muutmisel peab liige sellest teavitama juhatust üks kord majandusaasta alguses ja aasta kestel vastavalt vajadusele.

Iv. ÜHINGU LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

16. Ühingu liikmel on õigus:
-osaleda hääleõigusega ühingu üldkoosolekul või anda see oma esindajale
-olla valitud ühingu juhtimis-  või kontrollorganitesse
-saada teavet ühingu tegevuse ja juhatuse otsuse kohta
-esitada taotlusi toetuste saamiseks oma kinnistu metsa sihipäraseks majandamiseks
-esitada igasuguseid ettepanekuid erametsanduse edendamiseks
17.Ühingu liige on kohustatud:
-järgima ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ja üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid
-tasuma sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu juhatuse poolt määratud tähtajaks ja suuruses
-oma tegevusega kaasa aitama ühingu tegevusele ja metsanduse arengule
-esitama tõeseid andmeid enda ja oma kinnistu(te) kohta
-teatama kogu metsamaa võõrandamisest  

v. ÜHINGU VARA JA TEGEVUS

18. Ühingu vara tekib liikmete osamaksudest, riigi ja omavalitsuste majandusabist, toetustest ning põhikirjaliste ülesannete täitmiseks soetatud varast.
19. Ühing vastutab oma tegevuses kogu oma varaga. Vajadusel võib ühing kasutada oma liikmete isiklikke seadmeid, transpordivahendeid ja tööriistu kokkuleppel ja võimaluse piires hüvitades omanikule nende kasutamise kulud. Ühing ei kanna vastutust oma liikmete varaliste kohustuste ees.
20. Ühing peab oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab aastaaruande
vastavalt raamatupidamisseadusele.

VI. ÜHINGU JUHTIMINE

21. Ühingu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus.
22. Ühingu kõrgem juhtimisorgan on liikmete üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl.
23. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
- põhikirja muutmine, täiendamine ja kinnitamine
- ühingu ühinemise ja lõpetamise otsustamine
- juhatuse liikmete tagasikutsumine ja asendusliikmete valimine
- revisjonikomisjoni määramine
- juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete kinnitamine
- sisseastumismaksu ja aasta liikmemaksu suuruse määramine ja tasumise korra kinnitamine

- muude ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine
Üldkoosoleku pädevusse antud küsimusi võib üldkoosolek delegeerida lahendamiseks juhatusele.
24. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised
Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 3 kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates. Erakorralise koosoleku kutsub ühingu juhatus kokku omal initsiatiivil või vähemalt 1/3 ühingu liikmete nõudel
25. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse vähemalt 8 päeva enne koosoleku toimumist. Kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.
26. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui kohale ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt 1 kuu jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
27. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekus osalenud liikmetest. Põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisel peab olema vähemalt 2/3 osalenute poolthäältest.
28. Üldkoosoleku kohta koostatakse nõuetekohane protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
29. Juhatuse valib üldkoosolek viieks aastaks. Juhatus on 4-8 liikmeline. Juhatuse otsuse vastuvõtmisel peab olema kohal vähemalt pool liikmetest. Häälte võrdsuse korral otsustab juhatuse esimehe hääl.
30. Juhatus valib enda liikmete seast juhatuse esimehe.
31. Juhatus on ühingu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, kelle ülesandeks on:
- ühingu tegevuse üldjuhtimine
- ühingu liikmete vastuvõtmine
- liikmete registri pidamine
- liikmetelt laekunud ettepanekute, avalduste ja taotluste läbivaatamine
- koondtaotluste ja projektide koostamine ning nende edastamine rahaliste vahendite jaotajatele
- ühingu tegevuse eesmärkide saavutamiseks vastavate lepingute sõlmimine
- majandusaasta aruande esitamine üldkoosolekule
- ühingu muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse või mis on delegeeritud juhatusele otsustamiseks
32. Ühingut esindab kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees või tema äraolekul tema poolt volitatud juhatuse liige.

VII. ÜHINGU TEGEVUSE REVIDEERIMINE

33. Ühingu tegevuse ja valitud organite üle teostab järelvalvet üldkoosolek, kusjuures selle
ülesande täitmiseks valib üldkoosolek 3-liikmelise revisjonikomisjoni kuni  5 aastaks.
34. Revisjonikontroll viiakse läbi pärast majandusaasta lõppu, vajadusel ka vahepeal.
Revisjoni aruande kinnitab üldkoosolek.
35. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revisjonil tutvuda kõigi vajalike dokumentidega
ning andma vajalikku teavet.
36. Juhatuse koosolekust võib kutsuda osa võtma keegi revisjonikomisjoni liikmetest ning
kellele antakse protokollidest koopia.

VIII. ÜHINGU REORGANISEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE

37. Ühingu reorganiseerimine (liitumine, ühendamine, eraldamine, lahutamine) viiakse läbi üldkoosoleku otsuse alusel. Ei ole lubatud ühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks.
38. Ühingu tegevus lõpetatakse üldkoosoleku või kohtu otsusega Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimisel lahendatakse kõik nõudmised, tasutakse võlad, allesjäänud vara jaotatakse õigustatud isikute vahel , see kõik toimub viimase üldkoosoleku otsusega.